Kuspäi pedral oma sarved?

Kuspäi pedral oma sarved?

Darja Švecova
19.04.2023
Mansin rahvahan sarn.
Pirdi Margarita Jufa
Pirdi Margarita Jufa

Mansin rahvahal om armaz Vatka-Tur-järv’ Pohjoižel Uralal. Sidä läheli eli Zahar-mecnik kanzanke. Hän oli radonnavediijan, päivil käveli mecadme mecaten. Zahar tezi kaikuččen živatan tabad, mahtoi ecta nügän reboin jäl’gid, löuta tal’vel kondjan pezad. Vaiše pedrid Zahar nikonz ei tabadand – hänele oli žal’ niid.

Kerdan kezal läksi Zahar järvennoks kacmaha verkoid. Järvel oli tün’, vaiše kulub, kut kala vedes vändab vai sorz lendahtab. Äkkid Zahar nägeb, hänespäi lähen seižub čoma pedr. Kacub mecnik pedraha, eskai air lanksi kädespäi. A pedr kulišti, lendi pän hahkan läipäinke ocas i joksi poiš.


Mäni keza, sid’ mäni sügüz’. Tuli tal’v. Uralal tal’v om vilu da lumekaz. Oli jüged eläda Zaharan kanzale. Kodi oli lujas huba, mectuz oli ozatoi. Läksi Zahar mecha. Päivän mäneb, toižen, jo ei ole väged, i živatan jäl’ged ei ole. Tuli hän sonnoks – son röunal pedrad oma, a niiden keskes om se pedr hahkan läipänke ocal. Zavodi Zahar hilläšti ujuda pedroidennoks. Om jo läz, no mecnikale tegese žal’ rikta živatoid. Pedrad rižaziba, miše ristit om läz i jokseškanziba.

Zahar tahtoi pörttas tagaze, äkkid nägeb, hänennoks astub sur’ da vägev pedr. Pöl’gästui Zahar, a pedr sanui ristitun kelel:

— Tervhen, Zahar! Amu jo minä tedan sindai. Nägen, kut sinä radad, käveled mecadme, a sinun mectuz om ozatoi.

Zahar andab vastusen:

— Spasib, pedr, miše sanud minei lämid sanoid.

— Tule neche sijaha homen, – sanui pedr i jokseškanzi.


Toižel päiväl, vaiše ezmäine päiväižen sädeg ozutihe, Zahar läksi sonnoks. Čoma pedr jo varasti händast.

— Minä olen sinun abunik, – sanui pedr, – Istte minun päle!

Heredas jokseškanzi pedr mecadme. Kuverz’ ihastust da ozad oli, konz Zahar pördihe kodihe. Kebnemba tegihe eläda Zaharan kanzale. Pedr abuti tehta kaikid jügedoid radoid. Kaikile oli mel’he čoma pedr. Tahtoi mecnik mugažo tehta midä-se hüväd pedrale. Ehtoil kanz ištuihe da tegi pedrale mugoižid sarvid, miččid ei olend nimiččel živatal mirus. Sarved tuliba čomad, sured da vahvad!

Kevädel, konz lumi suli, Zahar val’l’asti pedrad da ištuti kanzan nartoile.

— Ajagam! – kidasti Zahar.

Joksiba hö röunatontme taiga-mecadme Vatka-Tur järvennoks. Zahar päzuti pedrad da vedi sidä neche sijaha, kus nägišti pedran ezmäižen kerdan. Zaharan vanhemb poig vei pedran sarved.

— Nece om meiden lahj! – sanui Zahar.

Pedr kigluti uzil sarvil, astui järven randadme, kaivoi mad sarvil da sanui:

— Spasib sinei, pedr! Mäne valdale! – sanui Zahar.

— Sinei-ki spasib, ristit! Mugoižiden sarvidenke minä en varaida händikast-ki, - sanui pedr da joksi mecha.

Siš aigaspäi pedral oma sarved päs da sebrastuz ristituidenke.


ПОХОЖИЕ СТАТЬИ
Karjalan Sanomat
Karjala on valmis metsäpaloihin
Kaikki metsäpalojen torjuntaan käytettävät koneet ja kalusto on tarkastettu ja todettu käyttökelpoisiksi. Vakinaiset palomiesten ja savuhyppääjien virat on täytetty.
Karjalan Sanomat
”Opetan vepsän kieltä tulevaisuuden hyväksi”
Vuoden opettaja -kilpailun voittanut Anastasija Jevtušenko haluaa vepsäläisten säilyttävän kielensä ja kulttuurinsa useita vuosia.
Karjalan Sanomat
Ystävyysseura lopettaa toimintansa
Karjala–Suomi-ystävyysseuran jäsenet äänestivät yhdistyksen toiminnan lopettamisesta. Seuran lakkauttaminen kestää vähintään pari kuukautta.
Oma Mua
Voinal murjottu lapsusaigu
On mennyh seiččiekymmen yheksä vuottu, kui loppih Suuri Ižänmualline voinu. Nygöi on jiännyh pikoi näppine niilöi, ken nägi da mustau voinan sruastiloi da gorii. Enimyölleh elos nygöi ollah vai voinan lapset.
Karjalan Sanomat
Karjalan noitasapatti kutsuu mukaan
Folkfestivaali debytoi Petroskoissa 13. toukokuuta. Sen tavoitteena on saada nuoret kiinnostumaan karjalaisista perinteistä.
Karjalan Sanomat
Lisää rahoitusta Ympäristö-hankkeeseen
Hankkeen uusi rahoitus alkaa vuonna 2025. Karjalan on nyt määrättävä tehtävät, joihin se hakee rahoitusta.
Oma Mua
Mustakkua niilöi, kedä tänäpäi ei ole meijänke
Voitonpäivy on suuri da kallis pruazniekku. Tänä vuon roihes jo seiččiekymmen yheksä vuottu, kui loppih Suuri Ižänmualline voinu, kudai toi äijän gor’ua rahvahale.
Karjalan Sanomat
Kižille nauttimaan, uimaan ja juoksemaan
Saari tarjoaa vieraileville luonnonrauhaa, nähtävyyksiä, majoitusta, tapahtumia ja aktiviteetteja. Museon alus kuljettaa matkailijoita Ojatevštšinasta saarelle viidessätoista minuutissa.
Karjalan Sanomat
Vepsäläisistä kertova teos Vuoden kirjaksi
Vepsäläisten kulttuuriperintö -kirjaan on koottu Vladimir Pimenovin etnografisten tutkimusmatkojen aineistoa. Tutkimusmatkat tehtiin vepsäläisten asuinpaikoille Leningradin alueella ja Karjalassa.
Oma Mua
Härkä tervattu šelkä
Tämän karjalaisen starinan Santra Remšujevalta iäninauhalla kirjutti Raisa Remšujeva pimiekuušša 2005.
Войти
Регистрация
Пароль
Повторите пароль