Babarmkeitoz

Babarmkeitoz

Andrei Ivanov
16.10.2023
Kut živatad ičeze sebranikad Kondjad sündundpäivänke ozateliba.
“Miččed hüväd sebranikad minai oma! Mitte hüvä sündundpäiv-ki tämbei om!“ ‒ ihastui kondi.
“Miččed hüväd sebranikad minai oma! Mitte hüvä sündundpäiv-ki tämbei om!“ ‒ ihastui kondi.

Eli-oli mecas hüvä Mecnik. Hän oli mugoine mecan kaičii. Kaiken abuteli živatoile da linduile. Kerdan astui hän tehutme da kacui, miččed čomad pud da änikod kazvaba mecas. Sügüzel mec om ani toine, eskai haju mecas om erine – siš om babukoiden da marjoiden duh. Mecnik lujas navedi ičeze kodid – mecad i tahtoi, miše kaikile oliži hüvä eläda siš. 

Mecnik pani samvarad i tahtoi vähän lebaitas da joda čajud, äkkid vastha lendab harag da sanui: 

– Tervhen, Mecnik! 

– Tervhen, sused! Kut azjad oma? 

– Hüvin! Nägen, miše samvar sinai om pandud! 

– Ka, ehtal voib čajud-ki joda. Lenda adivoihe, minai om marjkeitoz. 

Mecnik jo om pannu varha tal’veks marjoid da babukoid, sikš tahtoi adivoičetada haragad. 

– Minä tämbei jo kaik pöudod pühkin, kaik käbud lugin, kaik babuksijad kacuin da babukoid poimin. A midä sinä tegid tämbei? 

– Avoi, minai eskai päd punotab sinun starinoišpäi. Minä olin adivoiš kondjaižel. Minunke oliba neglik, jäniš da oravaine. No edel üks’ azj ozaižihe meidenke. 

– Ala pöl’gästoita mindai. Sanu, midä oli? 

– Hüvä! Starinoičen sinei. 

Zavodi harag starinoita. Tämbei homendesel, konz päiväine vaiše nouzi, oti Čuha-neglik bankan babarmkeitost da joksi Toptiga-kondjale adivoihe. Kondjal tämbei om sündundpäiv, sikš neglik tahtoiži lahjoita hänele magukast babarmkeitost. Sil aigal harag lendi vastha. 

– Neglik, kuna sinä joksed? 

– Kondjale tahtoin toda marjkeitost lahjaks. Mängam ühtes! 

– Minä tahtoin, vaiše minai ei ole lahjad. Midä minä voin lahjoita kondjale? 

– Kacu, mitte sur’ bank minai om. Ühtes lahjoičem sidä. 

Vastha sebranikoile hüppib janiš. Nagišti hän sebranikoid da sanui: 

– Tervhen, sebranikad. Kuna tö lähtet? 

– Kondjale tahtoim toda marjkeitost lahjaks. Mängam ühtes! – sanui neglik. 

– Ka, minä tahtoin, vaiše minai ei ole lahjad. Midä minä voin lahjoita? – sanui jäniš. 

– Ala varaida, meil om lahj, se om sur’ bank marjkeitosenke. Kaik ühtes voim lahjoita sidä. 

– Lujas hüvä! – sanui jäniš. I sebranikad ühtes läksiba praznikale. 

Vastha hüppib orav. Sebranikad kucuiba oravad-ki mända kondjan sündundpäiväle, no oravaine sanui heile: 

– Minä tahtoižin mända ühtes, vaiše minä olen läžunu i minei pidab tervehtuda. Khe-khe-khe… 

– Om žal’, oravaine, – sanui jäniš. 

– Midä mö voim tehta sinun täht? – küzui neglik. 

– Minä tedan! Oravale abutab babarmkeitoz, – sanui harag. 

– Varastagat! A midä tö lahjoičet kondjale? Ved’ sündundpäiväln om opal olda ilma lahjata, – sanui orav. 

– Mö sel’genzoitam kondjale kaiken, – sanui neglik. 

Äkkid penzhižpäi astui kondi da sanui sebranikoile: 

– Ei tariž sel’genzoitta minei. Oravaižele nece babarmkeitoz om tarbhaine, a ku orav tegese tervheks, se om paremb lahj minei, – sanui kondi. 

– Spasib, sebranikad! A marjkeitost bankas täudub meile kaikile! – sanui orav. 

– Miččed hüväd sebranikad minai oma! Mitte hüvä sündundpäiv-ki tämbei om! ‒ ihastui kondi. 

Mugoižen hüvän starinan sanui harag Mecnikale da lendi kodihe. A Mecnik oti ičeze bankan marjkeitost paličalpäi da läksi mugažo ozatelmaha kondjad sündundpäivänke, ved’ mecas kaik oma sebranikad. 



ПОХОЖИЕ СТАТЬИ
Karjalan Sanomat
Karjala on valmis metsäpaloihin
Kaikki metsäpalojen torjuntaan käytettävät koneet ja kalusto on tarkastettu ja todettu käyttökelpoisiksi. Vakinaiset palomiesten ja savuhyppääjien virat on täytetty.
Karjalan Sanomat
”Opetan vepsän kieltä tulevaisuuden hyväksi”
Vuoden opettaja -kilpailun voittanut Anastasija Jevtušenko haluaa vepsäläisten säilyttävän kielensä ja kulttuurinsa useita vuosia.
Karjalan Sanomat
Ystävyysseura lopettaa toimintansa
Karjala–Suomi-ystävyysseuran jäsenet äänestivät yhdistyksen toiminnan lopettamisesta. Seuran lakkauttaminen kestää vähintään pari kuukautta.
Oma Mua
Voinal murjottu lapsusaigu
On mennyh seiččiekymmen yheksä vuottu, kui loppih Suuri Ižänmualline voinu. Nygöi on jiännyh pikoi näppine niilöi, ken nägi da mustau voinan sruastiloi da gorii. Enimyölleh elos nygöi ollah vai voinan lapset.
Karjalan Sanomat
Karjalan noitasapatti kutsuu mukaan
Folkfestivaali debytoi Petroskoissa 13. toukokuuta. Sen tavoitteena on saada nuoret kiinnostumaan karjalaisista perinteistä.
Karjalan Sanomat
Lisää rahoitusta Ympäristö-hankkeeseen
Hankkeen uusi rahoitus alkaa vuonna 2025. Karjalan on nyt määrättävä tehtävät, joihin se hakee rahoitusta.
Oma Mua
Mustakkua niilöi, kedä tänäpäi ei ole meijänke
Voitonpäivy on suuri da kallis pruazniekku. Tänä vuon roihes jo seiččiekymmen yheksä vuottu, kui loppih Suuri Ižänmualline voinu, kudai toi äijän gor’ua rahvahale.
Karjalan Sanomat
Kižille nauttimaan, uimaan ja juoksemaan
Saari tarjoaa vieraileville luonnonrauhaa, nähtävyyksiä, majoitusta, tapahtumia ja aktiviteetteja. Museon alus kuljettaa matkailijoita Ojatevštšinasta saarelle viidessätoista minuutissa.
Karjalan Sanomat
Vepsäläisistä kertova teos Vuoden kirjaksi
Vepsäläisten kulttuuriperintö -kirjaan on koottu Vladimir Pimenovin etnografisten tutkimusmatkojen aineistoa. Tutkimusmatkat tehtiin vepsäläisten asuinpaikoille Leningradin alueella ja Karjalassa.
Oma Mua
Härkä tervattu šelkä
Tämän karjalaisen starinan Santra Remšujevalta iäninauhalla kirjutti Raisa Remšujeva pimiekuušša 2005.
Войти
Регистрация
Пароль
Повторите пароль