Sügüz’kus kaiken zavodiše uz’ elo. Ei muite konz-se amu nece oli uden voden ezmäine ku. Nügüd’ sügüz’ku om uz’ etap kaikiden openikoiden da üläopenikoiden täht, mugoine uden openduzelon augotiž. Räk keza oli tarbhaižen da tärktan školpästnikoile: lopekzamenad, pästuzehtad, päzund universitetoihe da lopuks lebu. Nügüd’, konz om lujas äi erazvuiččid voimusid, om erašti jüged valita ičeze elonten, no sil-žo aigal kaikuččel om voimuz kodvda ičtaze miččes-se udes da melentartuižes azjas. Muga ken-se uništab jo laps’aigaspäi olda opendajan vai lekarin, a ken-se vaiše školan lopus pätab, midä tahtoib.
Petroskoin universitet avaiži täs sügüz’kus ičeze uksed tuhiden ezmäižvoz’kursnikoiden edel. Hö jo zavodiba opetas, nügüd’ tundištasoiš universitetanke da kafedroidenke.
Petroskoin universitetan Baltianmeren-suomalaižiden keliden kafedr mugažo vastsi uzid openikoid. Kafedral om koume openduzted: ”suomen kel’ da literatur”, ”suomen kel’ da literatur, vepsän kel’” da ”suomen kel’ da literatur, karjalan kel’”. Jäl’gmäižil vozil kafedral oli sur’ konkurs, oli lujas äi tahtnikoid opeta Karjalan igähižiden rahvahiden kelid. Necil-ki vodel tahtnikoid om äi. Ozutesikš, ”suomen kel’ da literatur”-erištole oli anttud 98 pakičust (konkurs oli 10 mest sijale), ”suomen kel’ da literatur, vepsän kel’”-erištole oli anttud 56 pakičust (konkurs oli 14 mest sijale), a ”suomen kel’ da literatur, karjalan kel’” – 78 pakičust (konkurs – 13 mest sijale). Kut nägub tedoišpäi, joudajid sijoid ei ole lujas äi, ozutesikš, vepsän kelen erištole päzui vaiše nel’l’ openikad, no nece-ki om lujas čoma satuz, sikš ku ei amu oliba openduzvoded, konz vepsän kel’t ei opendand niken.
Tradicijan mödhe meiden lehtesen toimitajad vastsihe uziden openikoidenke, kudambad tahtoiškanziba opeta vepsän kel’t universitetas da pagištoitiba heid. Sikš ku jäl’gmäižil vozil kafedral ei kactud keliden mahtištoho da päzuda opendamhas voib joga tahtnik, openikoden geografii tobjimalaz om leved da melentartuine. Täl-ki vodel opendamha vepsän kel’t tuli openikoid erazvuiččiš Venäman čogišpäi. Tarbiž sanuda, miše vepsän kel’he heid opendab tutab vepsän kelen opendai da tedomez’ Ol’ga Žukova. Mö, kut tobjimalaz-ki, küzuim heil, mikš hö valičiba vepsän kel’t da om-ik heile mel’he opetas.
Vodespäi vodhe kaik paremba nägub se, miše openikoiden mahtoiden korktuz’ kazvab. Om čoma nähta, miše ezmäižen voz’kursan openikad el’gendaba, mikš hö päzuiba opendamhas. Tradicijan mödhe tahtoim toivotada openikoile satusid openduses da kaikenaigališt hengenlibutandad.