Šoutjärven muzejanno, aitas, avaižihe ozuteluz ”Oliba-eliba”-nimel. Ozutelusel voib kulištada, miččid radoid tehtihe, miččid pajoid pajatadihe pöudoil ende, miččid sanaižid sanutihe, miše sä oliži hüvä da paremba kazvaižiba rugiž da ozr, nägištada kaluid, miččid ottihe kerdale radole.
Iče ait om letud jo kahesa vot tagaze. Se om täuttud erižel il’mištol, mitte abutab tulijoile ei vaiše paremba el’geta vepsän ranvahan kul’turad, no i kacta männudehe aigaha i tulebaha.
— Mö kavuim aitaha enamba praznikoidme da völ lapsidenke. Meletan, ei kaikutte ristit tedab, mi om ait i min täht se pandihe ende. Konz mö lendim aitan, ka panim sen sinna, kus oli Mel’kinan perehen ait, vaiše vähäižen sirdim. Sigä om mugoine hivä sija, miše voib išttaze, starinoita i kundelta sarnoid, kacta, min täht oli pandud nece ait, starinoičeb muzejan pämez’ Natalja Anhimova.
Vepsläižed om maradon navedii rahvaz. Sikš nece ozuteluz mel’dütoitab turistoid, andab heile voimusen paremba čuklautas necen rahvahan elon laduhu.
Nügüd’ Šoutjärven muzejas radab nel’l’ ozutelust: ”Kacuhta iknaha”, mitte starinoičeb muzejan polhe, ozuteluz ezmäižen muzejan ohjandajan Aleksandr Maksimovan polhe, Vladimir Melentjevan taidehozuteluz ”Läm’ pagin” i ”Oliba-eliba”-ozuteluz. Kaik ned radaškandeba voden lophusai.